Yin jooga on vaikne ja lihtne praktika, mis ei pruugi alati olla kerge. Tähelepanu on sissepool – keha tasandil on fookus füüsilise keha ühendussüsteemil: kõõlustel, mis ühendavad lihased “luude” külge; liigestel, mis seovad luustiku tervikuks ning sidekudedel, mis läbivad kogu inimkeha ning on sõltuvalt piirkonnast erineva elastsusega. Kuna keha mobiilsus vananedes väheneb ning muutub jäigemaks ja kangemaks, parandab yin joogaga praktiseerimine liigeste-kõõluste-sidekudede plastilisust, verevarustust ja toitainete jõudmist nimetatud piirkondadesse.
Teiseks oluliseks fookuspunktis on yin-joogas hingamise ja meele jälgimine. Kuna asendis püsitakse pikalt (3-5 minutit), on paljude jaoks suureks väljakutseks silmitsi seismine oma hüpleva meelega või hingamise jälgimine ja tasakaalustamine. Yin jooga õpetab kõiki neid aspekte teadlikult märkama ja tunnetama.
Spetsiaalsed asendid ehk asanad
Yin joogas on nii üla- kui alakeha liigeste-kõõluste-sidekudede mõjutamiseks spetsiaalsed asanad ehk poosid, milles püsitakse tavapärasest kauem, vähemalt 3 kuni 5 minutit. Taoliselt jõuame soovitud piirkonna mõjutamisel – näiteks puusa või õlaliigeste –maksimaalselt “sügavale”, sest eelnevalt on vaja ületada keha vastupanu, pärast mida piirkond “avaneb”. Seejärel jääme asendisse püsima, püüdes täita kaks olulist kvaliteeti, mida kirjeldati juba iidsetes Yoga sutrates ehk pühades tekstides: stira ja suhkam (sanskriti k). Stira tähistab võimet jääda asendisse liikumatult paigale, suhkam väljendab võimet püsida asendis mugavalt, nii et saame vabalt hingata ning hoida meele keskendunud.

Kuna keha ühenduskoed on lihastega võrreldes jäigemad, tuleb mõju avaldamiseks hoida survet pikemalt – heaks näiteks on hambad, mis on kui ankurdatult kinnitunud lõualuus. Neid ei ole võimalik “aktiivselt treenida” – kuid pikaajalisema surve avaldamisega (hambaklambrid), on võimalik ka pealtnäha jäikasid hambaid suus korrigeerida. Samamoodi on meie keha ühendavate lülide ning kudedega – survestades liigeseid—kõõluseid- sidekudesid järjekindlalt ja turvalisel viisil, saab tänu Yin joogale oluliselt mõjutada piirkondi, mida paljud peavad ligipääsematuks – nimetatud piirkondade tervis muutub eriti oluliseks pärast 40ndat eluaastat.
Yin joogas on ca 25 põhiasendit, millele lisanduvad variatsioonid sõltuvalt tunni eesmärgist.
Venitus versus koormus
Kuna yin jooga asendites püsitakse ajaliselt pikalt, peetakse yin joogat tihti venitamiseks, kuid see pole nii – venitada saab lihaseid, mis on elastsed, aga mitte kõõluseid või liigeseid, mis on jäigad. Näiteks venivad kõõlused maksimaalselt 4-10%, seda ületades kaasneb vigastus. Yin joogas avaldame liigestele-kõõlustele-sidekudedele koormust asendis püsides ning lihased peavad samal ajal olema maksimaalselt lõdvestunud.

Kui musklid töötavad, koormus keha ühenduslülideni ei jõua. Proovige ise – tõstke oma parema käe nimetissõrm püsti ning lükake seda tugevalt vasaku käe sõrmedega. Kui parema käe sõrm on lõtv, saate seda hõlpsalt sõrmeliigese ühenduskohast “painutada” käelaba poole. Kui parema käe nimetissõrme lihased töötavad ja on pingul, pole seda vasaku käega võimalik nö pikali lükata, muskel töötab ja sõrme liigeseni koormus ei jõua. Lihase ülesanne on kaitsta kõõlust ja liigest – suurtel koormustel treenides rebenevad esmalt lihased, mitte liigesed – kuid näiteks tippspordist loobutakse tavaliselt liigeste-, mitte lihasprobleemide tõttu.
Yin joogas saavad asendid toimida alles siis, kui lihaskond on lõdvestunud.
Yin jooga ja meridiaanid
Yin jooga harjutused mõjutavad lisaks füüsilisele kehale meie energeetilist poolt ehk energia liikumist keha organites ja kudedes. Kui akupunktuuris vajutatakse teatud kindlaid punkte meridiaanidel, et “seisvat energiat” aktiveerida (inimene tunneb seda tavaliselt valuna vajutuse kohal), siis Yin jooga asendites püsimist võib pidada akupressuuriks, sest asendites püsides “vajutatakse” kindlatele meridiaanidele, mis kulgevad inimese kehas paaridena.
Traditsioonilistes jooga ja akupunktuuri tekstides räägitakse eluenergiast – chi’st (Hiina süsteemis) või praanast (India süsteemis), mis läbib keha võrgustikku ehk meridiaane (Hiina süsteemis) või naade (India süsteemis). Meridiaanid ei kulge kehas “naha all”, vaid läbivad kõiki kudesid, organeid ja luid, toites energiaga liigeseid ja ühenduslülisid silmale nähtava ja nähtamatute kehaosade vahel. Meridiaanide võrgustikus ringleva energia kvaliteet (selle tugevus ja energia liikumise vabadus) määrab tasakaalu inimese keha, meele hingamise vahel. Meridiaanide teoorias on erilisel kohal liigeste-kõõluste-sidekudede süsteemi tervis, sest just seal “hoiustatakse” suurt hulka keha-energiat ning nimetatud piirkondade stagneerumine peegeldab energiaringluse aeglustumist kehas.
Organite tervis Yin joogas
Yin joogas – nii nagu Hiina meditsiinis – vaadatakse keha organeid koos kindlate meridiaanidega, mis tagavad energiaringluse kehas. Igal yin organil ja meridiaanil on paariline yang organi-meridiaani näol. Kokku on 14 peameridiaani ning Yin joogat harrastades saab mõjutada neist 12.
12 yin ja yang meridiaani on seotud 6 yin-yang organiga. Neerud (yin) on paaris kusepõiega (yang), maks (yin) on paaris sapipõiega (yang), põrn (yin) on paaris kõhuga (yang), kopsud (yin) jämesoolega (yang), süda (yin) peensoolega (yang), perikardium (yin) kolmiksoojendiga (yang).
Yin jooga eesmärgiks on tasakaalustada energia liikumine keha organites ja meridiaanides, et olla terve ja harmoonias.
Yin jooga tund
Yin jooga on vaikne praktika, harjutuste fookus on liigeste-kõõluste-sidekudede ning meridiaanide mõjutamisel läbi asanate (püsitakse 3-5 minutit), samuti hingamisel ja tööl meelega.
Tund viiakse läbi nö külma kehaga (eesmärgiks on mitte töötada lihastega), tund lõpeb meditatsiooniga.
Yin jooga sobib suure füüsilise ja vaimse koormuse korral, sest aitab lõdvestuda; samuti kõigile, kelle jaoks on oluline keha tugisüsteemi ning organite tervis ja tasakaal.
Yin jooga sobib igas vanuses inimestele ning ei nõua spetsiaalset ettevalmistust.
Liigesehaiguste korral tasub nõu pidada oma arstiga.
Yin ja Yang
Yin ja Yang on suhtelised terminid, mis saavad tähenduse kontekstis, milles neid kasutakse ja väljendavad ühe terviku erinevaid, kuid teineteist täiendavaid poolusi. Yin kirjeldab stabiilset, paigalpüsivat ja peidetut, Yang seevastu kvaliteete, mis väljendavad silmaga nähtavat, liikuvat ja muutuvat.
Pole olemas absoluutset Yin’i või Yang’i – uurides lähemalt Yin-Yang märki näeme musta (yin) pooluse sees valget täppi, mis tähistab yang’i ning vastupidi. Terminid pärinevad taoismist ning harmooniaõpetuse keskmes on dao (hiina k) või dharma (sanskriti k), eesti keeles tasakaal, mis pole kunagi staatiline, vaid alati dünaamiline, olles pidevas muutumises ja liikumises. Õpetuse järgi on teadlik see, kes märkab energiate muutumist enda ümber ja sees ning oskab sõltuvalt oma eluetapist ja –ülesannetest hoida energeetilised vastandpoolused tasakaalus. See on suur väljakutse, mille harjutamist toetab Yin-Yang jooga teatud asanate, vinyasade, hingamiste ja meditatsioonidega.
Tabelis on näitena mõned yin-yang’i väljendavad omadused:
Yin |
Yang |
Peidetud |
Nähtav |
Pime |
Valgustatud |
Külm |
Kuum |
Püsiv |
Liikuv |
Allpoole |
Ülessuunatud |
Maa |
Taevas |
Rahulik |
Aktiivne, erutatud |
Stabiilne |
Mobiilne |
Plastiline |
Elastne |
Paigalolev |
Rütmiline |
Naisenergia |
Meesenergia |
Kuidas mõista yin-yang avaldumist jooga kontekstis?
Kõikide joogastiilide siht on üks – tasakaalustada ja arendada harjutaja füüsilisi, emotsionaalseid ja mentaalseid tahke, luua “osade-vaheline” harmoonia ning teadvustada iseenda terviku kohalolu: siin ja praegu.
Yin ja Yang jooga eesmärgid on samad, ehkki mõningate erinevustega: Yin jooga töötab sügavalt keha-meele-südame tasandil, puudutades liigeseid, kõõluseid, sidekudesid, energiameridiaane, närve ja vereloome- ning hingamiselundeid.
Yang jooga praktika toetab läbi erinevate liikumiste keha tugisüsteemi ja lihaste stabiilsust ning pakub võimaluse märgata, kuidas peenem energia (hingamine, tähelepanu, tunnetus) kehas liigub, puudutades selle erinevaid osasid.
Yin-Yang jooga erinevused ja toime
Yin-Yang joogapraktika erinevus on ilmne eeskätt füüsilise keha tasandil, sest meie keha “materjal” on erinev – liigeseid ja lihaseid pole võimalik treenida samal moel. Lihaskoed on pehmed ja elastsed ning enam yang-tüüpi; side-ning ühenduskoed on jäigemad, mitte-elastsed ning enam yin-tüüpi.
Yin jooga eesmärgiks on jõuda liigeste-kõõluste-sidekudede-meridiaanideni, asendeid hoitakse pikalt, asanate olemust iseloomustab passiivsus (asendis püsimine 3-5 min), mis lubab jõuda sügavasse kontakti oma füüsilise kehaga ning praktika annab võimaluse kogeda jooga meditatiivset poolt, mis on võtmeks teadliku elu elamisel.
Yang jooga tundides on fookus liikumisel ja aktiivsetes poosides: erinevate vinyasade, kriyade (harjutuste süsteemid) ja hingamiste kaudu (ujjayi) “äratatakse” kõik keha koed ja lihased. Yang jooga praktika õpetab kogema keha erinevate osade – näiteks lihassüsteemi – koostööd ja terviklikkust. Sõdalase poos 3 (Warrior III) võimaldab teadlikult kogeda kahte vastandlikku dünaamikat: ühelt poolt raskust ja survet tugijalal, teisalt käte ja ülakeha “kaalutust” tugijala kohal. Ühest asanast teise liikumine areneb võimet jälgida oma kehatunnetust peast varavasteni, lubab õige hingamistehnikaga saata ja jagada energiat piirkondadesse, kus seda kõige enam vajatakse. Harjutaja märkab peagi keha peent disaini: kui üks lihas pingutab ja on aktiivne (yang), siis teine lihas alistub (yin), ühe piirkonna tõusmisel vastandpool langeb, ühe poole pikendamisel liigub teine keskmele lähemale.